Alustava lasteaiaõpetaja mentorlus
Personaalne arenguteekond kaasaegse ja lapsest lähtuva õpetajapraktika kujunemisel
Õpetajaks kujunemine on teekond. Alustav õpetaja õpib märkama last, mõtestama oma rolli, kujundama õpi- ja kasvukeskkonda, tegema koostööd ning leidma järjest enam oma professionaalset kindlust ja iseseisvust.
Alustava lasteaiaõpetaja mentorlus on personaalne arenguteekond, mille sisu kujuneb õpetaja tegelikest vajadustest, küsimustest, töökeskkonnast ja arengueesmärkidest.
Mentorluses lähtume lapsest lähtuvast õpikäsitusest. Laps on aktiivne õppija ja osaleja, kelle huvide, vajaduste, võimete, kogemuste ning kultuurilise ja keelelise taustaga arvestatakse. Õpetaja roll on olla lapse arengu suunaja, toetaja ja juhendaja ning kujundada keskkond, kus laps saab mängida, uurida, katsetada, teha valikuid, algatada ja õppida.
Mentor ei anna valmis lahendusi ega hinda õpetajat. Ta aitab õpetajal märgata oma tugevusi, analüüsida oma praktikat, sõnastada arengukohti, katsetada uusi võimalusi ja leida lahendusi, mis sobivad tema laste, rühma ja töökeskkonnaga.
Kõiki teemasid ei läbita ühesuguses mahus. Iga kohtumise fookus kujuneb mentee hetkevajadusest ning korraga keskendutakse ühele või kahele kõige olulisemale arenguteemale.
1. Mina õpetajana – professionaalne identiteet ja kindlustunne
Kaasaegne õpetaja mõtestab teadlikult oma rolli, väärtusi ja mõju lapse arengule.
Mentorluses saab keskenduda:
- oma tugevuste ja arengukohtade märkamisele;
- õpetaja rolli ja vastutuse mõtestamisele;
- oma väärtuste ja pedagoogiliste põhimõtete teadvustamisele;
- professionaalse enesekindluse kujunemisele;
- eesmärkide seadmisele;
- keeruliste olukordade analüüsimisele;
- teadlike pedagoogiliste valikute tegemisele;
- oma professionaalse arengu juhtimisele.
2. Lapsest lähtuv kavandamine ja pedagoogiline dokumenteerimine
Lapsest lähtuv lähenemine ei tähenda kavandamisest loobumist. Õpetajal on pedagoogilised eesmärgid ja suund, kuid õppimise protsess kujuneb paindlikult laste huvide, küsimuste, vajaduste ja kogemuste põhjal.
Mentorluses saab tuge:
- lapse arengutaseme, huvide ja vajaduste märkamisel;
- õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkide seadmisel;
- laste kaasamisel kavandamisse;
- valikuvõimaluste loomisel;
- mängu, igapäevatoimingute ning kavandatud ja spontaanselt tekkivate tegevuste ühendamisel;
- valdkondade lõimimisel;
- projektipõhise ja uuriva õppimise kasutamisel;
- kavandatu paindlikul kohandamisel;
- pedagoogilisel dokumenteerimisel;
- õppeprotsessi ja laste mõtlemise nähtavaks tegemisel;
- dokumenteerimise põhjal järgmiste sammude kavandamisel.
Keskne küsimus ei ole enam ainult „Mida ma lastega teen?“, vaid ka „Mida lapsed praegu uurivad, mõtlevad ja vajavad ning kuidas saan seda edasi toetada?“
3. Mäng, aktiivne õppimine ja lapse omaalgatus
Mäng on lapse põhitegevus ja loomulik õppimisviis. Kaasaegses õpetajapraktikas ei ole mäng õppimisest eraldiseisev tegevus, vaid oluline õppimise keskkond.
Mentorluses saab keskenduda:
- vabamängu väärtustamisele;
- mängu kaudu õppimise toetamisele;
- lapse omaalgatuse ja huvi märkamisele;
- aktiivsete ja mänguliste õppemeetodite kasutamisele;
- lapsele valikute pakkumisele;
- katsetamise, uurimise ja probleemilahenduse toetamisele;
- loovuse ja ettevõtlikkuse arendamisele;
- individuaalse ja väikese grupi töö kasutamisele;
- eduelamust toetavate õppimisvõimaluste loomisele;
- õpetaja rollile mängu vaatleja, toetaja ja vajadusel suunajana.
4. Õpi- ja kasvukeskkond kui õppimise toetaja
Õpi- ja kasvukeskkond hõlmab füüsilist, sotsiaalset, vaimset ja digitaalset keskkonda. Hästi kujundatud keskkond toetab lapse iseseisvust, omaalgatust, mängu, suhtlemist ja õppimist.
Mentorluses saab käsitleda:
- lapsest lähtuva rühmaruumi kujundamist;
- vahendite kättesaadavust ja mitmekesisust;
- paindlikult muudetavat keskkonda;
- väikestes gruppides tegutsemise võimalusi;
- omaette olemise võimalusi;
- lapse iseseisvuse toetamist;
- õues ja väljaspool lasteaeda õppimist;
- õppeprotsessi nähtavaks tegemist;
- laste kaasamist keskkonna kujundamisse;
- turvalise, hooliva ja kiusamisvaba õhkkonna loomist;
- erinevate vajadustega laste võrdsete osalemisvõimaluste loomist.
5. Iga lapse arengu, tugevuste ja potentsiaali toetamine
Kaasaegne õpetaja märkab mitte ainult raskusi, vaid ka lapse tugevusi, huvisid, võimeid ja potentsiaali.
Mentorluses saab keskenduda:
- lapse arengu igapäevasele jälgimisele;
- lapse tugevuste ja huvide märkamisele;
- lapse individuaalse arengutempo arvestamisele;
- tegevuste ja õppematerjalide paindlikule kohandamisele;
- diferentseerimisele;
- esmase toe kavandamisele;
- erivajadusega lapse kaasamisele;
- tugeva võimekuse ja andekuse märkamisele;
- lisaväljakutsete ja juhendamise pakkumisele;
- koostööle tugispetsialistidega;
- lapse edasiste arengusammude kavandamisele.
Lapse arengut vaadeldakse eelkõige tema enda arengutee kaudu, väärtustades pingutust, saavutusi, huvi ja toimetulekut.
6. Üldoskused igapäevases õppe- ja kasvatustegevuses
Uues riiklikus õppekavas on keskne koht lapse üldoskustel. Neid ei õpetata eraldi tegevustena, vaid need arenevad mängus, suhtlemises, igapäevatoimingutes ja õppimises.
Mentorluses õpime teadlikult toetama:
- mänguoskusi;
- tunnetus- ja õpioskusi;
- sotsiaalseid oskusi;
- eneseregulatsiooni oskusi.
Vaatame, kuidas toetada lapse keskendumist, algatusvõimet, koostööd, probleemilahendust, emotsioonidega toimetulekut, iseseisvust ja oskust oma tegevust kavandada ning lõpule viia.
7. Koostöö meeskonna, tugivõrgustiku ja perega
Lapse arengut ei toeta üks inimene. Kaasaegne õpetajatöö põhineb koostööl.
Mentorluses saab käsitleda:
- rolle ja vastutust rühmameeskonnas;
- õpetaja ja abiõpetaja koostööd;
- ühiste kokkulepete loomist;
- koostööd tugispetsialistidega;
- igapäevast suhtlust lapsevanemaga;
- lapse arengust tagasiside andmist;
- arenguvestlusi;
- keeruliste vestluste ettevalmistamist;
- lapsevanema kaasamist lapse arengu toetamisel;
- professionaalset ja lugupidavat suhtlemist;
- konfliktide ennetamist ja lahendamist.
8. Refleksioon ja õpetaja professionaalne õppimine
Refleksioon ei ole ainult tehtud tegevuse kirjeldamine, vaid võimalus mõista, mis õppimisprotsessis tegelikult toimus.
Mentorluses kasutatakse vastavalt vajadusele:
- eneseanalüüsi;
- tegevuse vaatlust;
- videoanalüüsi;
- pedagoogilise dokumentatsiooni analüüsi;
- arengut toetavat tagasisidet;
- laste tegevuse ja mõtlemise analüüsimist;
- õnnestumiste märkamist;
- arengukohtade sõnastamist;
- uute lahenduste katsetamist;
- järgmiste arengueesmärkide seadmist.
Refleksiooni toetavad küsimused võivad olla:
Mida ma märkasin?
Mida laps sellest kogemusest sai?
Mis toetas lapse aktiivset osalust?
Mida võiksin järgmisel korral teha teisiti?
Milline võiks olla järgmine samm?
9. Õpetaja enesehoid ja jätkusuutlik professionaalne elu
Hea õpetaja ei pea kõike jõudma ega kõiki olukordi üksi lahendama. Professionaalsuse osa on ka oskus märgata oma piire ja vajadusi.
Mentorluses saab keskenduda:
- töökoormuse juhtimisele;
- prioriteetide seadmisele;
- üleplaneerimise vältimisele;
- tööalaste piiride kujundamisele;
- abi küsimisele ja koostöö kasutamisele;
- motivatsiooni hoidmisele;
- oma energia ja heaolu märkamisisele;
- töö ja isikliku elu tasakaalule;
- jätkusuutlike tööharjumuste kujundamisele.
Kuidas personaalne arenguteekond toimub?
Mentorlus lähtub mentee tegelikust olukorrast. Teemaplokid ei ole järjest läbitavad „õppetunnid“, vaid arengufookused, mille juurde pöördutakse vastavalt vajadusele.
Kohtumistel:
- kaardistame hetkeolukorra;
- valime ühe või kaks olulist fookust;
- analüüsime päris tööolukordi;
- kasutame reflekteerivaid ja coaching'u-laadseid küsimusi;
- vaatleme vajadusel tegevusi või videosalvestisi;
- otsime võimalikke lahendusi;
- lepime kokku ühe jõukohase järgmise sammu;
- järgmises kohtumises vaatame, mis muutus ja mida sellest õppida.
Mentori ülesanne on kuulata, küsida, peegeldada ja toetada, mitte anda hinnanguid või lahendada probleeme mentee eest.
Kellele mentorlus sobib?
Mentorlus sobib eelkõige alustavale lasteaiaõpetajale, kes soovib kujundada kaasaegset, lapsest lähtuvat ja teadlikku õpetajapraktikat ning saada tuge oma professionaalse rolli kujunemisel.
Mentorlus sobib ka õpetajale, kes soovib oma senist praktikat uue alushariduse riikliku õppekava valguses mõtestada ja arendada.
Iga õpetaja arenguteekond on erinev. Seetõttu kujunevad mentorluse sisu, kohtumiste fookused ja järgmised sammud mentee vajadustest lähtudes.
Kuidas mentorlus toimub?
Soovituslik kohtumise pikkus on
60 minutit
.
Soovituslik kohtumiste sagedus on
üks kord 2–3 nädala jooksul
. Nii jääb kohtumiste vahele piisavalt aega, et uusi mõtteid ja kokkulepitud samme oma töös katsetada, märgata muutusi ning tulla järgmisele kohtumisele uute tähelepanekutega.
Esimeseks arenguteekonnaks soovitan
5–6 kohtumist
.
See annab võimaluse:
- kaardistada õpetaja tugevused ja arenguvajadused;
- valida 1–2 olulist arengufookust korraga;
- katsetada uusi lähenemisi oma rühmas;
- analüüsida päris tööolukordi;
- märgata muutust ja arengut;
- seada järgmisi professionaalseid eesmärke.
Pärast 5–6 kohtumist teeme vahekokkuvõtte. Sealt edasi saab õpetaja jätkata iseseisvalt või soovi korral jätkata mentorlusega harvema sagedusega.
Mentorluse võimalused ja hinnad
Individuaalne mentorkohtumine
45 € / 60 min
Sobib õpetajale, kes soovib tuge ühe konkreetse küsimuse, olukorra või arenguteema mõtestamisel.
Personaalne arenguteekond
5 kohtumist – 200 €
6 kohtumist – 240 €
Kohtumised toimuvad soovituslikult iga 2–3 nädala järel.
Arenguteekonna sisu kujuneb mentee vajadustest ning võib hõlmata näiteks õpetajarolli, lapsest lähtuvat kavandamist, õpi- ja kasvukeskkonda, koostööd, lapse arengu toetamist, refleksiooni või õpetaja enesehoidu.
Tasuta tutvumisvestlus
20–30 min
Tutvumisvestluse eesmärk on saada tuttavaks, kaardistada õpetaja vajadus ning vaadata koos, kas mentorlus on talle sobiv arenguvorm.
Mentorlus päris töökeskkonnas
Soovi korral on võimalik mentorlusse lisada kohtumine õpetaja töökohal.
Rühmaruumi ja õpi- ning kasvukeskkonna vaatlus
Vaatame koos, kuidas rühmaruum ja õpikeskkond toetavad:
- laste iseseisvust;
- valikute tegemist;
- mängu;
- omaalgatust;
- väikestes gruppides tegutsemist;
- erinevate vajadustega laste osalemist;
- lapsest lähtuvat õppimist.
Vaatlusele järgneb refleksioon ja arengut toetav vestlus.
Õppetegevuse vaatlus
Mentor vaatleb õpetaja tegevust lastega ning sellele järgneb individuaalne refleksioon ja tagasiside.
Vaatluse fookus lepitakse õpetajaga eelnevalt kokku. Näiteks võib vaadelda:
- laste kaasamist;
- õpetaja suhtlemist;
- õppetegevuse ülesehitust;
- laste omaalgatust;
- valikute võimaldamist;
- õppimise mängulisust;
- keskkonna kasutamist;
- individuaalsete vajadustega arvestamist.
Töökohakülastuse hind
alates 90 €
Hind sõltub külastuse sisust ja kestusest. Vajadusel lisandub sõidukulu.
Mentorluse väärtused
Minu jaoks toetub mentorlus järgmistele põhimõtetele:
Lapsest lähtumine
Õpetaja töö keskmes on laps – tema huvid, vajadused, tugevused, areng ja aktiivne osalus.
Usaldus
Mentorluses peab olema ruumi küsida, kahelda, katsetada, eksida ja õppida.
Koostöö
Mentor ei anna valmis vastuseid, vaid aitab õpetajal jõuda ise talle sobivate lahendusteni.
Refleksioon
Areng algab märkamisest – mis toimis, mida õppisin ja mida võiksin järgmisena proovida?
Tugevustele toetumine
Mentorluses märkame mitte ainult arengukohti, vaid ka seda, mis juba hästi toimib.
Praktilisus
Mentorluse teemad lähtuvad päris lasteaiaelust ja õpetaja tegelikest olukordadest.
Jätkusuutlikkus
Hea õpetajatöö peab olema võimalik viisil, mis toetab ka õpetaja enda heaolu ja professionaalset kestlikkust.
Mentor – Jelena Sepp
Olen töötanud alushariduse valdkonnas ligi 20 aastat ning minu kogemus hõlmab nii õpeta
jatööd, õpetajate koolitamist, mentorlust kui ka õppejuhi tööd.Õppejuhina olen saanud vaadata õpetajatööd lisaks rühma tasandile ka laiemast vaatenurgast – märgata õppe- ja kasvatustegevuse kvaliteeti, toetada õpetajate professionaalset arengut, kujundada meeskonnatööd ning otsida lahendusi laste, õpetajate ja organisatsiooni vajadustest lähtudes.
Mentorina olen toetanud alustavaid lasteaiaõpetajaid nende professionaalse rolli kujunemisel, aidates neil märgata oma tugevusi, analüüsida igapäevaseid tööolukordi ning leida neile sobivaid lahendusi.
Minu jaoks ei tähenda mentorlus õpetajale ütlemist, kuidas ta peab töötama. Oluline on luua ruum, kus õpetaja saab mõelda, küsida, katsetada, reflekteerida ja kujundada välja oma teadliku õpetajapraktika.
Mentorluses ühendan:
- pikaajalise praktilise kogemuse alushariduses;
- õppejuhi vaate;
- õpetajate koolitamise kogemuse;
- mentorluse ja refleksiooni;
- kaasaegse lapsest lähtuva õpikäsituse;
- praktilised lahendused, mida saab päriselt lasteaiarühmas kasutada.
Kas mentorlus võiks sind praegu toetada?
Kui soovid oma õpetajatööd teadlikumalt mõtestada, saada tuge mõnes keerulises olukorras või alustada pikemat personaalset arenguteekonda, kirjuta mulle.
E-post:
Huvi korral kirjuta: koolitushuvi@gmail.com