Minu lugu – kuidas see kõik alguse sai?
Olen nelja lapse ema ning minu isiklik kogemus näitab selgelt, et iga laps õpib lugema erinevalt. Minu eesmärk on olla see märkaja ja toetaja, kes mõistab lapse individuaalseid vajadusi ja huvisid, luues keskkonna, kus lugemine saab alguse loomulikult ja rõõmuga.
Kõik sai alguse, kui meie perre sündis esimene laps. Just lapsevanemaks saamise kogemus sütitas minus siira huvi, kuidas õpetada last lugema nii, et see oleks loomulik osa tema kasvamisest.
Soovisin, et lugema õppimine oleks rõõmus teekond, kus nii laps kui lapsevanem saab kogeda eduelamusi ja liikuda edasi väikeste, aga kindlate sammudega.
Alustasin kodus väikeste õppetegevustega ning märkasin, et mäng, liikumine ja loovus aitavad õppimisele oluliselt kaasa. Meie esimene laps õppis lugema neljandaks eluaastaks. See teekond oli inspireeriv ja tekitas minus soovi uurida ning katsetada erinevaid lugemaõpetamise meetodeid.
Sellest huvist sündis minu diplomitöö „Väikelapse lugemaõppimine koduses keskkonnas: lapsevanema võimalused ja roll”, kus keskendusin sellele, millised oleks lapse toetamise võimalused vanemana. Uurisin ka Glenn Domani terviksõna meetodit ning jagasin praktilisi mänge ja soovitusi lapsevanematele. Samal ajal töötasin lasteaiaõpetajana, puutudes igapäevaselt kokku erinevate laste õpiraskuste ja arengutempodega.
Minu töö- ja pereelu põimusid. Oma laste kaudu mõistsin, kui tähtis on paindlikkus, loovus ja lapse kuulamine. Igaüks neist õpib erinevalt – kes visuaalselt, kes tähe- ja lugemismängude, kes loovtegevuste kaudu. See andis mulle tugeva aluse mõista, kui oluline on individuaalne lähenemine, kui oluline on kuulata, märgata ja toetada.
Olen jätkanud õppimist ja enese arendamist. Magistriõpingute käigus uurisin lapsevanemate koolitusvajadusi eelkooliealise lapse arengu toetamisel. Töö tulemused kinnitasid, et suurim huvi on seotud lugema õpetamisega. See oli minu jaoks selge märk, et liigun õiges suunas.
Õpetajana töötades kogesin, et rühmades võib olla keeruline hoida ühtset tempot, kui laste vajadused ja oskused on erinevad. See kinnitas veelgi, et õppimine peab toimuma lapse isiklikust huvist ja arengutempost lähtuvalt.
Minu esimene koolitus Tallinna Ülikoolis sai sooja vastuvõtu osaliseks – osalesid nii lapsevanemad kui õpetajad, kes hindasid praktilisust ja vahetut seotust päriseluga. Nii sündis idee luua oma koolitusfirma – Huvi OÜ
.