Kirjandustunnis õpilasi lugema innustades on kõige olulisem, et igaüks jõuaks teda huvitavate teosteni, tõdes kirjandusõpetaja Terje Varul "Vikerhommikus".

Väitega, et tänapäeva lapsed loevad vähe ning neid on raske õpetada, kirjandusõpetaja nõustuda ei taha. "Ma olen seda hala kuulnud 1985. aastast," märkis ta. "Oleneb, mis nurga alt seda vaadata. Tegelikult lapsed loevad ja kindlasti on väga palju häid kirjandusõpetajaid, kes panevad lapsi raamatuid armastama."

Enda Kolga kooli õpilaste peal kasutab Varul meetodit, mida kutsutakse päris lugemiseks. "Selle kõige tähtsam moto on individuaalne lähenemine. Igaüks peaks jõudma teda huvitavate raamatuteni. Nüüd tulebki leida see teekond, sa pead seda kohustuslikku kirjandust natukene vabaks laskma ja iga õpilasega leidma teekonna teda huvitavate raamatuteni," selgitas õpetaja.

Selleks, et õpilased endale meeldiva žanrini jõuaksid, tuleb neid Varuli sõnul valima õpetada. Näiteks saab raamatuid valida pikkuse, tähesuuruse või piltide olemasolu järgi. Küll aga nentis Varul, et enda Kolga kooli õpilastega on ta tänaseks jõudnud nii kaugele, et noored selliseid kriteeriumeid enam ei vaata.

"Ma annan neile aasta alguses valida, et meil on kaks teekonda: üks on selline, mida mina astun ühtede raamatutega, mis meil aasta jooksul koos teiega tundidesse külla tulevad, kui te need läbi loete. Teine valik on see, et kogu aeg paralleelselt saab ise ka oma valitut lugeda. Kui mõni ikkagi väga-väga jonnib, et ta ei taha seda, mida meie loeme, lugeda, siis ta ei loe seda. Aga ta on seal tunnis, vastab oma raamatut ja kuulab oma klassikaaslaseid, kes põlevate silmadega räägivad, kui huvitav või nukker üheskoos loetud raamatus mõni koht on. Järgmine kord saavad aru, et äkki võiks ka ikka lugeda, see oli päris põnev," kirjeldas ta.

Siiski nentis õpetaja, et vahel on noortel kihk mõnda raamatut liiga vara lugema hakata. Sel juhul proovib ta õpilasi millegi lihtsama poole suunata. "Kui sa oled põhikooli keskel ja tahad midagi keskkooli raamatuvarast võtta ja ma tean su tausta ka, siis peab vaikselt hakkama suunama, et äkki ootad natukene. Ma tean iseenda pealt väga hästi. Ma olen lugenud kõik need olulised raamatud, mis maailma intelligentsile on väga olulised, väga hilja läbi, ja ma arvan, et see on väga hea."

Varuli sõnul lähevad noortele korda enim lood, mis räägivad praegusest ajast. "Kõik need lood on kergemini seeditavad. Lihtsalt nii on. See on ka meie enda puhul," nentis ta ja lisas, et vanemate raamatute puhul on kirjandusõpetaja roll aidata noortel mõista seda, mis on olnud.

"Kadri. Kasuema" läheb ikka veel noortele korda, aga alati, kui noor hakkab seda lugema, tuleb teda ette valmistada, et nüüd sa lähed nii ja nii palju aastaid tagasi ning siis olid sellised reeglid. Selleks olengi mina, kirjandusõpetaja, või lapsevanem," selgitas Varul.

26.01.23

Toimetaja: Karmen Rebane, saatejuhid Sten Teppan ja Margit Kilumets

Allikas: "Vikerhommik"