Mängulisi võtteid lugema õpetamisel
Valmisolek lugemiseks ja kirjutamiseks hakkab kujunema üsna varakult ning sellel ei näi siis veel lugemisega mingit seost olevat.
2–3-aastane laps omandab uusi sõnu pidevalt (mis on mis?). Tähed kui uued nimetused mingitele esemetele, näiteks talle tegutsemishuvi pakkuvatel klotsidel, omandab ta samuti nagu selle, et pall on pall, nukk on nukk ja auto on auto. Selles vanuses kehtib aga kindel hoiatus: hoolimata tähtede tundmisest, ei tohi last sundida tähti sõnadeks kokku lugema. Märksa enam on lugemisvalmis lapsi 4–5-aastaste, kõige rohkem aga 5–6-aastaste hulgas. Kui laps hakkab ise lugema enne 5-aastaseks saamist, on see rõõmus üllatus, aga pärast 5. sünnipäeva võiksid vanemad juba huvituda sellest, kas laps tähtede tundmise kõrval suudab mängida ka sõnade häälikuteks lahutamise mängu.
Kuna laps hakkab lugema raamatute abil, siis tuleks lapsevanemal äratada huvi raamatute vastu juba varases eas, lugedes talle ette lihtsaid lugusid, luuletusi ja vaadata pilte. Lapsele on vajalikud erinevad raamatud. Alguses on raamatud erksate piltidega. Püüdke leida raamatuid suurte, erksate detailsete illustratsioonidega, sest pildid toovad hästi esile sündmusi, et laps näeb pildil kõike seda, mis oli alles äsja ette loetud. Või muidu algavad lõpmatud küsimused: „Aga kus on see jänes?“, „Aga kuhu läks hunt?“. Kui laps õpib „lugema“ pilte, õpib ta ka sõnu lugema.
Lapsele pakub suurt rõõmu, kui ta saab vastata teie küsimustele. Küsige kõike, mis võimalik, igasuguseid detaile. Näiteks: „Mitu linnukest on selle puul?“, „Aga, mis teeb see laps seal eemal?“, „Kus on silmad või käpad loomal?“. Ärge unustage rääkida vormidest ja värvidest, pöörates lapse tähelepanu asjade erinevusele: „Vaata, milline ilus pall! Aga kus on veel pall? Näe siin! See on ka ümmargune. Aga millised asjad on veel ümmargused?“. Kolmeaastased nimetavad värve veel ebakindlalt, neile on vaja võimalikult tihti näidata värvide erinevusi ja pidevalt neid nimetada: „Vaata, Monika, milline ilus punane tuletõrje auto! See on punane nagu see maja katus. Ja kleidike on sul ka punane“. Vaata koos lapsega paar minutit mõnd pilti, siis kata see kinni. Küsi pildil kujutatu kohta lihtsaid küsimusi näit: „Kelle käes oli pall?“. Kirjelda mõnd tegelast, eset, mis on pildil kujutatud ja lase tal arvata, millest jutt käib. Seejärel on lapse kord sulle midagi kirjeldada. Huvi raamatute ja lugemise vastu aitab lapsel tunda püsivat huvi siis, kui väikelaps on haaratud raamatu tegemisse. Raamatu tegemise juures peab lähtuma lapse huvist, jutuke peab olema huvitav ja tekitama motivatsiooni teada saada, mis juhtub edasi. Tegutsedes lapsega raamatu koostamisel, areneb lapse sõnavara, mälu, silmaring, ja mis kõige tähtsam, saab meeldivalt koos aega veeta. Kuulates, arvestades ja kaasates last raamatu tegemise juurde, suurendate lapse enesekindlust ja usku endasse. Huvi jutukese vastu suurendab lapse sõnavara kiiresti, jättes meelde juba terveid lauseid. Laps ammutab teadmisi ja näitab enesekindlust, kui talle jutukest ette lugeda.
Lapsele tuleb teadvustada, et raamat on loomulik osa elust, mis jagavad meile informatsiooni ja laiendavad silmaringi. Väga tähtis on lapsele näha, et ka vanema loevad meeleldi. Ta peab tunnetama, et raamatud on täiskasvanule mitte vähem tähtsad kui temale. Raamat arendab lapse kujutlusvõimet, õpetab kuulama, aitab kaasa mälu arendamisele – lapsele jäävad meelde märksõnad, tegelased, huvitavad pildid, sündmuste järjekord.